Eesti Kirurgide Assotsiatsioon

MITTETULUNDUSÜHINGU “EESTI KIRURGIDE ASSOTSIATSIOON” PÕHIKIRI

Mittetulundusühingu “Eesti Kirurgide Assotsiatsioon” (edaspidi: “ühingu”) põhikiri on kinnitatud 03. juunil 1998. aastal sõlmitud asutamislepinguga. Parandused kinnitatud koosolekul 07.05.2004 ja üldkoosolekul 12.12.2008.

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Ühingu eesmärk on kõigi kirurgiliste erialade arendamine, kirurgide omavahelise koostöö ja suhtlemise edendamine ja kirurgide kvalifikatsiooni tõstmine, sidemete arendamine erialaseltsidega Eestis ja välismaal.

1.2. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ja põhikirjast. Ühingu põhieesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

1.3. Ühingu nimi on Eesti Kirurgide Assotsiatsioon.

1.4. Ühingu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.5. Ühing on asutatud määramata tähtajaks.

1.6. Ühingu majandusaasta on l. jaanuarist 31. detsembrini.

1.7. Oma eesmärkide saavutamiseks tegutseb ühing järgmistes tegevussuundades:

1.7.1. sidemete arendamine kirurgilistel erialadel töötavate arstide vahel teaduslike ja kultuuriliste ürituste kaudu;

1.7.2. koostöö tegemine teiste erialaseltsidega ja ühingutega, teadusasutuste ja kõrgkoolidega Eestis ja välismaal;

1.7.3. koosolekute, konverentside, seminaride, kongresside ja muude teaduslike ürituste korraldamine;

1.7.4. osalemine kirurgide kvalifikatsiooni tõstmises ja kirurgide pädevuse hindamises;

1.7.5. teaduslike ja populaarteaduslike trükiste väljaandmine;

1.7.6. osalemine Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu läbivaatamises ja ettepanekute tegemine selle kohta;

1.7.7. ettepanekute tegemine asutustele ja organisatsioonidele kirurgilist tegevust käsitlevates tervishoiupoliitilistes ja –korralduslikes küsimustes.

2. LIIKMELISUS

2.1. Ühingu liikmeks võivad olla kõik Eesti Vabariigis registreeritud kirurge ühendavad juriidilised isikud, kui nad tunnustavad käesolevas põhikirjas nimetatud eesmärke ja tegevussuundi. Liikmeks astuda sooviv juriidiline isik peab esitama juhatusele avalduse. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu üldkoosolek kuue kuu jooksul arvates avalduse esitamisest. Otsusest peab juhatus liikmeks astujale teatama hiljemalt ühe kuu jooksul arvates selle tegemisest. Ühingu liikmeks astuja loetakse ühingu liikmeks arvates üldkoosoleku poolt vastava otsuse tegemisest.

2.2. Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus ühingus lõpeb.

2.3. Liikmel on õigus astuda ühingust välja, teatades sellest ette vähemalt 2 kuud ja esitades vastava avalduse juhatusele. Juhatus vaatab avalduse läbi ja kustutab liikme ühingu liikmete nimekirjast. Kahekuulist etteteatamistähtaega ei ole tarvis järgida, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik. Liige loetakse ühingust lahkunuks pärast tema kustutamist ühingu liikmete nimekirjast.

2.4. Liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusel, kui

2.4.1. ta süüliselt ei täida põhikirjalisi kohustusi, üldkoosoleku või juhatuse otsuseid;

2.4.2. ta kahjustab olulisel määral ühingu huve;

2.4.3. liikme tegevus on vastuolus põhikirjaliste eesmärkidega.

2.5. Ühingust välja arvatud liikmele tuleb vastava otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.

2.6. Ühingu liikme sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitab üldkoosolek. Sisseastumismaksu peab ühingu liige tasuma ühe kuu jooksul arvates tema vastuvõtmisest. Täiendavate kohustuste kehtestamise liikmetele otsustab üldkoosolek.

2.7. Ühingust välja astunud või välja arvatud liikmel ei ole õigusi ühingu varale.

3. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühingu liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja põhikirjaga.

3.2. Ühingu liikmel on õigus:

3.2. l. osaleda ühingu tegevuses vastavalt põhikirjas sätestatud eesmärkidele;

3.2.2. esitada kandidaate ühingu juhtimis-ja kontrolliorganitesse;

3.2.3. saada teavet ühingu tegevuse kohta;

3.2.4. astuda ühingust välja;

3.2.5. esitada juhatusele ja üldkoosolekule ettepanekuid ja arupärimisi ühingu tegevust puudutavates küsimustes;

3.2.6. kasutada kehtestatud korras ühingu vara ja sümboolikat.

3.3. Ühingu liige on kohustatud:

3.3.1. täitma ühingu põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite seaduslikke otsuseid;

3.3.2. õigeaegselt tasuma liikmemaksu ja teisi makseid ühingu põhikirjas või ühingu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja tähtajal;

3.3.3. hoidma ühingu vara;

3.3.4. toetama ühingu tegevust ja põhikirjalisi eesmärke ja andma panuse ühingu eesmärkide saavutamiseks;

3.3.5. järgima ühingus kehtestatud kodukorda.

4. JUHTIMINE

4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, millel võivad osaleda ja hääletada kõik ühingu liikmed. Igal ühingu liikmel on üks hääl. Ühingu liiget võib üldkoosolekul esindada teine ühinguliige, kellele on antud vastav lihtkirjalik volikiri.

4.2. Üldkoosolek võib teha otsuseid kõigis küsimustes, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.3. l. põhikirja muutmine;

4.3.2. ühingu eesmärgi muutmine;

4.3.3. juhatuse ja revisjonikomisjoni või audiitori valimine, nende ettekannete ja aruannete läbiarutamine ja kinnitamine;

4.3.4. majandusaasta aruande kinnitamine, eelarve kinnitamine;

4.3.5. juhatuse ja revisjonikomisjoni tööd puudutavate kaebuste läbivaatamine ja lahendamine;

4.3.6. ühingu auliikmete valimine, kelleks on Eesti kirurgia ees silmapaistvaid teeneid omavad üksikisikud;

4.3.7. ühingu sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse ja tasumistähtaja määramine;

4.3.8. ühingu lõpetamise otsustamine;

4.3.9. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.4. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt neli nädalat, saates neile ühtlasi päevakorra ja vajalikud dokumendid.

4.5. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust juhatuse poolt määratud ajal.

4.6. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kas oma äranägemisel või 1/10 ühingu liikmete nõudel. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku vaatamata 1/10 liikmete nõudele, võivad nõude esitanud liikmed üldkoosoleku ise kokku kutsuda.

4.7. Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei osale vähemalt nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.

4.8. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on teatavaks tehtud enne koosoleku kokkukutsumist. Küsimustes, mis ei ole koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib üldkoosolek võtta otsuseid vastu vaid juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik ühingu liikmed.

4.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul   osalenud   liikmetest.   Hääletamisprotseduur   on  juhtimis-  ja kontrolliorganite valimisel salajane, kõigi muude küsimuste otsustamisel avalik.

4.10. Ühingu liikmed võivad teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

4.11. Igal ühingu liikmel on üks hääl. Ühingu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

4.12. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek.

4.13. Ühingut juhib ja esindab kolme kuni kahekümneliikmeline juhatus. Juhatuse liikmete arvu määrab üldkoosolek. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline kirurgilise eriala arsti kvalifikatsiooniga isik.

4.14. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on 3 aastat.

4.15. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Juhatuse liikme võib kutsuda tagasi ainult juhul, kui ta jätab täitmata olulise kohustuse, on võimetu ühingut juhtima, või muul mõjuval põhjusel.

4.16. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, välja arvatud kui see on lubatud üldkoosoleku otsusega.

4.17. Juhatuse liige peab andma ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nõudel vastava aruande.

4.18. Juhatuse otsused võetakse vastu juhatuse koosolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui seal osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsused võetakse vastu koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamusega. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.

4.19. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Juhatuse koosoleku kokkukutsumist võib nõuda juhatuse esimees (president) või 1/3 juhatuse liikmetest.

4.20. Juhatuse liikmed valivad salajasel hääletamisel endi hulgast ühingu juhatuse esimehe. Juhatuse esimehel on õigus esindada ühingut kõigis suhetes kolmandate isikutega üksi. Teistel juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus kahekesi koos.

4.21. Juhatuse esimehe volituste tähtaeg on kolm aastat.

4.22. Juhatuse esimees on aruandekohustuslik üldkoosoleku ja juhatuse ees.

5. VARA. RAAMATUPIDAMINE. KONTROLL JA ARUANDLUS

5.1. Ühingu vara tekib:

5.1.1. sisseastumismaksudest, liikmemaksudest;

5.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;

5.1.3. tulust, mida võidakse saada heategevusest, või ühingu põhikirjaliste eesmärkidega seotud tegevusest;

5.1.4. muust tulust.

5.2. Ühingu finantsmajandustegevuse üle teostab järelevalvet üldkoosoleku poolt majandusaastaks valitud revisjonikomisjon.

5.3. Revisjonikomisjon esitab vähemalt üks kord aastas aruande revisjoni tulemustega üldkoosolekule.

5.4. Ühingu raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.

5.5. Pärast majandusaasta lõppu tagab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamise seaduses sätestatud korras.

5.6. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

6. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

6.1. Ühing lõpetatakse:

6.1.1. üldkoosoleku otsusega;

6.1.2. ühingu liikmete arvu vähenemisel alla 2;

6.1.3. muul seaduses ettenähtud alusel.

6.2. Ühingu lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 koosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

6.3. Ühingu sundlõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

6.4. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Ühingu likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikute vahel.

6.5. Ühing võib ühineda teise mittetulundusühinguga. Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.

6.6. Ühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.